...Ma arvan, et mõneks ajaks on nüüd mu peatükk "Mehed" läbi. Aitab. Ma ei ole kellessegi armunud ja ei peaks kellegagi jamama. See ei anna midagi. Kogu elu käib ringiratast mööda kindlat rööbast. Kaupoga koos olles tundsin kõike, tema mitte midagi. Tarvi on minuga, kadudes ühe rohkem ära tunnetesse, mina aga mitte. Mul oli reisierutus ära minnes, kui Tarvi oli kurb ja tuli mind saatma. Ramil oli nüüd reisierutus, kui minul oli sitt olla teda ära saates. Mul ei olnud bussile minnes mitte millestki kahju. Sama vabadust nägin Rami silmis. Õnneks ei ole ma armunud. Kui oleksin, oleks see küll väga täbar olnud. Mingi kahjutunne ja teatud igatsus on küll sees... Aga sellele lööb oma tumeda templi peale lihatüki staatus. Mõnes mõttes ma teadsin, et ma ei armu. Kuid oleks tore olnud midagi jälle tunda. Oleksin tahtnud, et süda oleks põksuma hakanud. Ma ei ole nii kaua aega armunud olnud. Võib-olla ma ei armugi enam kunagi. ....Igatahes ei tunne ma kellegi vastu mdiagi ja peaks nüüd selle peatüki rahule jätma. Paus. Meestest. Tuleb vaadata ettepoole. Hetkel siis Londoni suunas. Ja see on hirmuäratav. Sellest tuleb tõesti ellujäämiskursus. Loodan olla "klassi parimate" seas. Või siis vähemalt mitte tagasi tulla saba jalge vahel, vaid targema ja kogenenumana.
Currently playing: Queen "Mother Love"
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment