Täna on palju asju plaanis. Kogu Istanbuli vanavara. Sultanahmet, Ayasofia, Topkapi, Rüstemi Pasha Cami...Haarem.
Eile oli liiga palju käimist. Võttis aega terve igaviku, enne kui hosteli, kus nüüd elan, üles leidsin. Tegelikult on asukoht väga hea, aga mittetürklasele võimatu leida. See-eest olen toas üksi ja mul on rõdu imeilusa vaatega merele ning katuseterassilt näeb kogu Marmara merd ja Istanbuli vana Sultanahmeti linnaosa. Hea on olla rahus. Praegu istun Topkapi palee hoovis ja siin on lärmakas. Turistid on rumalad. Austus võõra kultuuri suhtes on minimaalne.
Seepärast mulle meeldis Rüstemi Pasha moshee. Sinna ei satu palju turiste ning mingil hetkel olin seal täiesti üksi. See oli võimas tunne. Oled vaimu kojas ja iga keharakk ütleb seda. Loomulikult ei suuda ma haarada kogu pühadust, mis neis kohtades on, sest see usk on võõras mulle...Kuid siiski...
Araabia keelest...või pigem kirjast võiks aru saada...... Kõik seinad on igal pool mingite tarkustega kaetud, aga ma ei oska seda lugeda. Sellist tarkust aga tahaks osata omandada - ehk siis seda seinalolevat. Valiti ju kunagi spetsiaalselt välja targad, kes neid otsiks...
Egiptuse bazaar ja suur bazaar. ..Mul ei ole kauplemissoont, et turult midagi huvitavat muretseda. Lihtsalt puudub see.... nii et maksan...maksan rängalt kui miski meeldib. Mis teha. Loll loom noh.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment