Casanova jäi pooleli 50ndal minutil… ei suuda täna…lihtsalt ei suuda…. Ma ei tea miks. Notebook jäi pooleli 26ndal minutil, kui poisilt küsiti, kui palju raha ta teenib. Ka ei suuda……Persse noh. Ei suuda.
Ma ei nuta..ei, mitte selle pärast ei suuda… Aga valus on. Valus on teiste pärast.
Üritan nüüd vaadata madalama reitingu saanud filmi. Must Love Dogs.
…To be continued.
..7s minut…vaatan vaatan edasi…aga faking jama on. Booooring.
Mees on jama. Naine on kihvt. Elagu lahutatud naised! Elagu valus naised! Nad on palju ägedamad. Mehed on haledad.
..Täitsa haige…ma ei SUUDA vaadata filme, kus on piinlikud kohad… Totaalselt haige….Mis mul viga on…. Ma lihtsalt piinlikes kohtades panen pausi peale…kogun end veidi….ja kui on liiga hull, panen filmi edasi….. Haige….. Nõrk..
Paus. Paus. Paus. ..Ma suudan vaadata. Ma suudan. Ma pean. Paus. Paus.
Noh…armas film…Ühesõnaga, point on selles, et ka siis kui oled 40-aastane, lahutatud ning arvad, et rong on läinud. Ei, ikkagi on olemas uusi algusi.
Ja nüüd tuleb vaid välja mõelda, kuidas seda paska uskuma jääda…
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment